Dušinurgad

Klaas on väga vastupidav materjal. Klaas ei muuda värvi, ei pleegi, talub niiskust. Kui teda mehhaaniliselt ei rikuta võivad ka tulevad põlved tehtud töödest osa saada. Teoreetiliselt on klaas oma olemuselt tardunud plasma mis aja jooksul gravitatsiooni mõjul valgub, kuid seda nähtust saame täheldada aastasadade möödumisel. (Nt. vanade kirikute akende klaasid on alt paksenenud.) Kuid ka sellest nähtusest tulenevate tagajärgede vältimiseks on omad tehnoloogilised nõksud. Dekoratiivsuse ja privaatsuse lisamiseks klaasid matistatakse, kaetakse dekoratiivkiledega või taustvärvitakse. Viimast teostatakse koos klaasi karastusprotsessiga spetsiaalsete ahjuvärvidega. Turvakile hoiab purunenud klaasi kenasti koos ega lase võimaliku õnnetuse korral kildudel laiali paisata. Tänapäevaseid klaaskonstruktsioone on kerge hooldada kaasaegsete vahenditega ja need võib katta näiteks vetthülgava klaasivahaga, mille tulemusena kuivanud veepiiskade tekkimine klaasile vajub unustusse.